top of page

Kuidas minust sai unenõustaja ja kuidas sündis Süli

Oct 9
3 min read
Unenõustaja Pille-Riin Mölder koos perega


Kui keegi oleks mulle mõned aastad tagasi öelnud, et ühel päeval on minu töö rääkida beebide unest ja aidata peredel paremini magada, oleksin ilmselt kõvasti naernud. Ausalt öeldes ei teadnud ma siis isegi, et selline amet olemas on.

Kõik algas uudishimust

Minu esimene poeg oli umbes kolmekuune, kui Facebook hakkas mulle järjest näitama ühe beebide unenõustaja reklaami. Ta oli oma tegevust lõpetamas ja müüs veebikursusi poole hinnaga. Minu ettekujutuses beebid lihtsalt sõid, magasid, ärkasid öösiti ja jäid jälle magama. Et selle kohta saab midagi õppida, ei olnud mulle pähegi tulnud. Ja mis kõige naljakam: minu poeg magas tegelikult väga hästi. Ta ärkas öösel paar-kolm korda söömiseks ja magas siis rahulikult edasi. Põhjust kursust osta mul justkui polnudki, aga uudishimu oli ikka. Tagantjärele võin öelda, et see oli mu elu kõige olulisem impulssost.


Kursust kuulama hakates ei suutnud ma enam lõpetada. Beebide uni oli põnev, aga veel olulisem oli midagi muud. See kursus andis mulle kinnituse, mida olin emaks saamisest saadik väga vajanud: et mu sisetunne oli õige. Et on täiesti normaalne, kui beebi tahab palju süles olla ja magab meelsasti ema kõrval. Et ma võin oma last enda lähedal hoida ega pea teda üksi nutma jätma, et ta magama õpiks.


Kuigi mu laps magas hästi, ei olnud emaks saamine minu jaoks sugugi lihtne. Esimesed kolm kuud nutsin peaaegu iga päev, sest kõik oli uus, intensiivne ja kohati lihtsalt üle jõu käiv. Hiljem diagnoositi mul sünnitusjärgne depressioon. Ja kõige selle keskel kuulsin omajagu soovitusi: ära hoia teda liiga palju süles, ära harjuta teda enda kõrval magama, ära reageeri igale nutule.

See kursus andis mulle julguse usaldada oma last ja iseennast ja ma tahtsin seda tunnet nii väga ka teiste lapsevanematega jagada.


Unistusest päris tööni

Olin kõigest nii vaimustuses, et hakkasin unistama. Mis oleks, kui minust saaks ka unenõustaja? Kui aga nägin, kui palju unenõustaja koolitused maksavad, matsin esialgu selle mõtte maha.


Umbes aasta hiljem jäi mulle Instagramis silma kuulutus: üks unenõustamisega tegelev ettevõte otsis tiimi uut inimest ja oli valmis ta ise välja koolitama. Mäletan seda hetke väga selgelt. Istusin taksos teel ülikooli loengusse ja mõtlesin ainult üht: see on ju minu võimalus! Loengusse ma jõudsin, aga keskenduda ei suutnud. Kodus hakkasin kohe motivatsioonikirja kirjutama.

Esialgu mind ei valitud ja ma olin sellest väga löödud, sest korraks olin juba päriselt uskunud, et mu unistus võib teoks saada. Mõne nädala pärast võeti minuga aga uuesti ühendust ja küsiti, kas olen endiselt huvitatud. Kas ma olin huvitatud?! Muidugi olin!


Järgmised kolm kuud möödusid õppides. Läbisin Child Sleep Institute'i koolituse, kuulasin unenõustamise kursusi ja osalesin kogenud nõustajate kliendikõnedel, kuni võtsin vastu oma esimese kliendi. Hiljem läbisin ka rahvusvahelise 100-tunnise Isla-Grace Baby-Led Sleep & Wellbeing Specialist väljaõppe, sest tahtsin oma teadmisi veelgi süvendada. Tänaseks olen saanud toeks olla sadadele peredele. Kui midagi olen selle ajaga kindlalt õppinud, siis seda, et kahte ühesugust last ega kahte ühesugust peret ei ole olemas.


Kuidas sündis Süli 🤍

Kui jäin teise lapsega koju, ei kadunud mu kirg beebide une vastu kuhugi. Pigem vastupidi. Ka pärast teise lapse sündi diagnoositi mul sünnitusjärgne depressioon. Kuigi tundsin end seekord emana palju kindlamalt, tuletas see mulle taas meelde, kui keeruline võib lapsevanemaks olemine olla ja kui palju tähendab, kui keegi on sel teekonnal toeks. Nii hakkaski sündima Süli.


Minu jaoks tähendab süli turvatunnet, lähedust ja hoidmist. Just sellist kohta tahtsin ka luua. Kohta, kus ei ole jäiku reegleid ega soovitusi, mis algavad sõnadega „mitte mingil juhul ei tohi“, sest kõik sõltub lapsest, perest ja olukorrast. Kohta, kus jagatakse päriselt teaduspõhist infot ja kummutatakse levinud müüte. „Aga minu lapsel toimis!“ on tore kuulda, aga see ei tähenda, et sama lahendus sobib kõigile. Ühe inimese kogemus ei ole veel teaduslik tõendus. Ma tahan, et lapsevanematel oleksid usaldusväärsed teadmised, mille põhjal ise oma pere jaoks parimaid otsuseid teha. Ja et nad teaksid, et kõigele ei olegi ühte õiget vastust.


Minu missioon on aidata peredel paremini magada, aga mitte ainult. Ma tahan, et lapsevanemad tunneksid end sel intensiivsel, vahel kurnaval ja samas nii erilisel ajal vähem üksi. Et nad julgeksid usaldada oma last ja iseennast ning teaksid, millal on lapse uni täiesti eakohane ja millal võiks mõni muudatus kogu pere heaolu parandada. Ja et nad ei peaks valima lapse vajaduste ja enda heaolu vahel. Ma tean omast kogemusest, kui raske võib lapsevanemaks saamine olla ja kui palju tähendab see, kui keegi sind päriselt mõistab.


Vahel mõtlen ikka sellele kolmekuuse beebi emale, kes lihtsalt uudishimust ühe poole hinnaga kursuse ostis. Tal polnud õrna aimugi, kuhu see teda viib.


Pille-Riin

Süli looja, unenõustaja ja kahe väikese poisi ema




 
 
bottom of page